Kesk-Eesti matka- ja rattarajad Põhja-Viljandimaal (Siiri Merila ja Nigel Kelly)

Käesolevas kogumikus on kümme matka- ja jalgrattarada Eesti keskel Viljandimaal. Kõik rajad, välja arvatud üks, on Põhja-Sakala vallas. Geograafiliselt asub vald Sakala kõrgustiku põhjaosas, valla piir on Tallinnast linnulennult 110 kilomeetrit kagus. Sakala kõrgustiku keskmiselt 70-100 meetri kõrgused laugjad mäed on formeerunud liivakivist. Lääne suunas taanduvad mäed liivasteks oosideks ja sulanduvad Soomaa rahvuspargi soo- ja rabamassiividega. Põhja-Sakala on vald kodu ligikaudu 7 850 inimesele, keskmine asustustihedus 6,8 inimest ruutkilomeetril.

Sisukas juhend on leitav siit. Fail on PDF vormingus nii eesti kui inglise keeles.

Matkarajad:

M1 Suure-Jaani kesklinn – 2,7 km

M2 Suure-Jaani äärelinn – 7,8 km

M3 Lõhavere Mõisamaja ja linnamägi – 8,7 km

M4 Tällevere – 11,0 km – rada blokeeritud ja pole läbitav

M5 Lahmuse – 11,7 km

M6 Epra – 10,7 km

M7 Olustvere ja Reegoldi – 9,5 km

M8 Võhma – 5,5 km

M9 Kõpu – 5,3 km

M10 Tundmatu Viljandi – 13,5 km

Rattarajad

J1 Navesti – 36 km

J2 Olustvere ja Tääksi – 35,7 km

J3 Sürgavere – 25,1 km

J4 Pärsti – 35,0 km

J5 Võlli – 28.9 km

J6 Südamekujuline järv (Väikejärv) – 45.6 km

J7 Hüpassaare – 36,0 km

J8 Vastemõisa – 30,3 km

J9 Pilistvere ja Kabala – 45,7 km

J10 Olustvere – Tääksi – Ülde – Sürgavere – 37,9 km

Kesk-Eesti matka- ja rattarajad Põhja-Viljandimaal (Siiri Merila ja Nigel Kelly)

Käesolevas kogumikus on kümme matka- ja jalgrattarada Eesti keskel Viljandimaal. Kõik rajad, välja arvatud üks, on Põhja-Sakala vallas. Geograafiliselt asub vald Sakala kõrgustiku põhjaosas, valla piir on Tallinnast linnulennult 110 kilomeetrit kagus. Sakala kõrgustiku keskmiselt 70-100 meetri kõrgused laugjad mäed on formeerunud liivakivist. Lääne suunas taanduvad mäed liivasteks oosideks ja sulanduvad Soomaa rahvuspargi soo- ja rabamassiividega. Põhja-Sakala on vald kodu ligikaudu 7 850 inimesele, keskmine asustustihedus 6,8 inimest ruutkilomeetril.

Sisukas juhend on leitav siit. Fail on PDF vormingus nii eesti kui inglise keeles.

Matkarajad:

M1 Suure-Jaani kesklinn – 2,7 km
M2 Suure-Jaani äärelinn – 7,8 km
M3 Lõhavere Mõisamaja ja linnamägi – 8,7 km
M4 Tällevere – 11,0 km – rada blokeeritud ja pole läbitav
M5 Lahmuse – 11,7 km
M6 Epra – 10,7 km
M7 Olustvere ja Reegoldi – 9,5 km
M8 Võhma – 5,5 km
M9 Kõpu – 5,3 km
M10 Tundmatu Viljandi – 13,5 km

Rattarajad:

J1 Navesti – 36 km
J2 Olustvere ja Tääksi – 35,7 km
J3 Sürgavere – 25,1 km
J4 Pärsti – 35,0 km
J5 Võlli – 28.9 km
J6 Südamekujuline järv (Väikejärv) – 45.6 km
J7 Hüpassaare – 36,0 km
J8 Vastemõisa – 30,3 km
J9 Pilistvere ja Kabala – 45,7 km
J10 Olustvere – Tääksi – Ülde – Sürgavere – 37,9 km

Lustakas ja mänguline retk metsas. Õppeprogrammi käigus märkame loomade poolt mahajäetud tegevusjälgi, vaatleme ilmastiku ja aastaaegade muutusi, looduse värve. Otsime kopra kodu ja vaatleme kopra elupaigas tema igapäevatoimetuste jälgi. Räägime erinevatest suurimetajatest ja millised meeled on loomadel ja inimestel. Millised meeled erinevatel suurimetajatel on enim välja arenenud. Millised meeled on kõige tugevamad kopral. Külastame Soomaa külastuskeskust ja lahendame siseruumis oleva ekspositsiooni abil erinevaid ülesandeid ning mängime mänge.

Programm:

• Sissejuhatus Soomaa külastuskeskuses, meeleolumäng. Liigume õpperajale ja paneme paike matkareeglid. Matka kestus 1,5 tundi
• Matka lõppedes kokkuvõtvad ülesanded ja mängud külastuskeskuse ruumides või lõkkeplatsil 0,5 tundi.
• Soovi korral kaasa lõunaamps.
• Sihtrühm lasteaed ja I kooliaste
• Kestus 2 tundi
• Grupi suurus 25 inimest
• Toimumise aeg teisipäeviti
• Hind 120 €

Läbiviimise koht Soomaa rahvuspark, Koprarada L-EST 97 x: 6477175.5 y: 560301.2
Läbiviija Sakalamaa turismikeskus
Triin Saluste, triin@tervisekoda.ee, 43 30 100

Programm tutvustab Eesti rahvusparke. Vaatleme rabade huvitavat elustikku. Soomaa kõrgsoode ehk rabade tekkelugu ja eripära. Ülevaade rabast kui kooslusest ja liikide omavahelistest seostest. Õpitakse tundma tavalisi rabas elavaid ja rabaga seotud organisme. Räägime soode taastamisest ja turba tootmisest.

Programm:

• Sissejuhatus Öördi metsaonni parklas. Öördi õpperaja ja Soomaa tutvustamine, ülevaade teemast, kodukord ja päevakava.
• Loodusretk Öördi õpperajal 1,5-2 tundi.
• Päeva lõpetamine lõkkeplatsil, kaasavõetud eine söömine, kokkuvõte. Soovi korral võimalus teha lõket.

• Sihtgrupp II kooliaste
• Kestus kuni 2,5 tundi
• Grupi suurus 20 inimest
• Toimumise aeg teisipäeviti
• Hind 120 €

Läbiviimise koht Öördi raba õppeada L-EST 97 x: 6471717.8 y: 569995.1
Läbiviija Sakalamaa turismikeskus
Triin Saluste, triin@tervisekoda.ee, 43 30 100

Viljandimaal asuv Suure-Jaani Tervisekoja veekeskus on saanud inspiratsiooni Soomaa viiendast aastaajast, rabamaastikust, puhtast loodusest ja tervislikkusega kaasas käivast heaolust.

Suure-Jaani Tervisekoda

• Infopunkt;
• turismi iseteeninduspunkt;
• Soomaa saal 35 inimesele ja kino näitamise võimalus;
• Kõpu saal 12 inimesele;
• kohaliku käsitöö müügipunkt;
• koduloomuuseum II korrusel kus on inimeste toodud vanaaegsed
• asjad ja riided;
• töökorras 100aastane kangasteljed;
• Koostöös partneritega erinevad turismipaketid ja giidi teenus Soomaal.

Kukemari – õdus kohvik, mis asub Suure-Jaani Tervisekojas ja on lisaks spaa klientidele avatud igapäevaselt kella 12.00–22.00 kõigile külastajatele. Pakume kohalikust toorainest tervislikke tooteid.

Kohvik – Kohvik KUKEMARI

Mõnusalt väike kohvik. Toidud taskukohased ja maitsvad, teenindus kiire.

Kohvik VÕHMA

Suvekohvik Ingel asub imelises kohas nimega Pilistvere. Lisaks headele söökidele ja jookidele pakutakse kohviku terrassil palju erinevaid vahvaid suvesündmuseid.
Avatud vaid suvel.

Suvekohvik Ingel

Tänapäevane kiirsöögi restoran Suure-Jaani kesklinnas. Siit saab erinevaid burgereid ja praade ning suussulavaid suupisteid.

TM-burks

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on võimalik grillida ja lubatud on ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum.

Külasta Hüpassaare õpperaja kodulehekülge

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993. aastal rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Mitmekesine loodus, omapärane kultuurilugu rippsildade ja ühepuulootsikutega ning üleujutused ehk viies aastaaeg on toonud sellele paigale populaarsust.
Kõrtsi-Tõramaale, vanade talliteede ristumiskohale on rajatud külastuskeskus. Siit leiab infot matkaradade ja kohalike teenuste kohta ning saab tutvuda ekspositsiooniga. Külastuskeskuse juurest saab alguse vahva koprarada. Külastajate seas on populaarsed raba- ja metsarajad, millele annavad põnevust vaatetornid ja laudteed.

Külasta Soomaa Rahvuspargi ja külastuskeskuse kodulehekülge

Parika väikejärve rada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest.
Rada kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada koos suplusega noorendava toimega rabajärves. Ringjas rada lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest. Lai hakkpuidust rada sobib hästi gruppidele ja liikumisraskustega inimestele.
Tule jaluta koos oma pere või sõpradega ja võta kindlasti ka lemmikloomad kaasa!

Külasta Parika väikejärve õpperaja kodulehekülge

12 km pikkune matkarada sobib pikemaks matkaks. Rajal on mõnusad lõkkekohad telkimiseks ja Saeveski metsaonn, kus ka halva ilma korral varju leiab. Rada võib läbida nii jalgsi kui jalgratastega. Arvestama peab aga sellega, et kui ühest otsast rada alustada, siis võiks transport raja teise otsa vastu tulla. Rajal korraldatakse erinevaid sündmusi – pikima traditsiooniga neist on märtsikuus toimuv Sakala tee matkapäev.

Külasta Sakala tee matkaraja kodulehekülge

Labidakivi on üle 3 meetri kõrgune, 6 meetri  laiune ja  ca 25 meetrise ümbermõõduga rändrahn.
Kivi läheduses on vallseljakud – luidetega kaetud maastik, mis aastatuhandeid tagasi oli mere põhi, pakuvad avastamisrõõmu matkajatele ja leidmisrõõmu seene- ja marjakorjajatele.

Külasta Labidakivi ja sealne lõkkekoht kodulehekülge

Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodusele omaselt on see ala kevadeti kaetud suurveega. Ühel pool teed on lõkkekoht, kus võimalik pikniku pidada, halva ilma eest kaitsmas toekas katusealune. Lähedal asub ka taastatud õdus küün, kus saab väsimuse korral end välja puhata. Samas on võimalus ka telkimiseks.

Külasta Oksa tammepuisniit Soomaal kodulehekülge

Mulgi heinamaa on maaliline hõre puisniit, mis pakub silmailu igal aastaajal. Soomaa jõgedeäärsed luhad on kõik kunagi kasutusel olnud heinamaadena, sest siinne rohi on väga lopsakas ja heinasaak rikas – sellest ka ilmselt selline vahva nimi kohale.

Külasta Mulgi heinamaa kodulehekülge

Kõpu laiakivi on Supsi külas asetsev graniidist rändrahn, mille ümbermõõt on 21,2 meetrit ja kõrgus maapinnalt 3 meetrit. Kivi pikkus on 8,4 meetrit ja laius 5,4 meetrit. Arvatavasti on 2/3 kivist maa sees.

Külasta Kõpu laiakivi kodulehekülge

Looduskool tunneb rõõmu, et saame külastajatele pakkuda elamusi, mis aitavad avastada, tunnetada ja aru saada meid ümbritseva looduse ilust, salapärast ja toimimisest. Pakume suurt valikut õppeprogramme lastele alates lasteaiast kuni gümnaasiumini välja. Korraldame matku, laagreid, koolitusi ning meie juures saab pidada meeskonnapäeva või sünnipäeva. Tegevust leidub igas eas külastajatele. 

Külasta Tipu looduskool Soomaal kodulehekülge

Kas loodus kutsub Sind ja naudid tema kingitusi? Kui jah, siis oled oodatud Pauna matkarajale!
Rada ise algab Kõpu-Jõesuu maantee äärest vana Tipu koolimaja õuealalt ja on varustatud kohalikku loodust tutvustavate infotahvlitega.

Külasta Pauna matkarada kodulehekülge

Kui palju Sa tead kobrastest ja tema kommetest?
Kobras on üks tubli näriline ja on tuntud oma osava tammiehitamise oskuse poolest. Tema tegevust tutvustav rada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde.

Külasta Koprarada Soomaa Rahvuspargis kodulehekülge

Kauneim aeg puisniiduga tutvuda on juunis ja juulis, mil õitseb haruldane siberi võhumõõk, ka suurvee aegu on vaatepilt lummav. Kui talve hakul tulnud suurveele peaks järgnema kohe pakane, on Tõramaa puisniit koht, kuhu tulla uiskudega.

Külasta Tõramaa puisniidu rada kodulehekülge

Lemmjõe keelemets on vana lammimets. Sellised metsad on Eestis haruldaseks jäänud ja mujalt Euroopast hoopiski kadunud. Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest, viib mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani, kus pilku paeluvad kaunid tammed.

Külasta Lemmjõe keelemetsa õpperada kodulehekülge

Kuuraniidu õpperada on Soomaa rahvuspargis Sandra külas Põhja-Sakala vallas Viljandimaal asuv õpperada, mis on tõeline ürgmetsa rada – laudtee viib läbi vana kõdusoometsa. Need, kes rajal käinud, teavad rääkida meeletust energia annusest, mida metsas kõndimine on andnud.

Külasta Kuuraniidu õpperada kodulehekülge

Öördi matkarada saab alguse laagriplatsist, kus on metsaonn, lõkkeplats ja telkimisala.
Metsast raba serva jõudes viib edasi laudtee kuni järveni, mis on ainukene rabajärv Soomaa rahvuspargi sooderikkal maal.  Rabajärve kaldal asuvad kaks platvormi, kus on võimalik nautida järve või ehk püüda kala.

Külasta Öördi järve õpperada kodulehekülge

Ingatsi 3 km pikkune õpperada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi.

Külasta Ingatsi õpperada kodulehekülge

Nõrga talu 1,5 ha suurune iluaed pakub üllatavaid vaateid ning võlub hiiglasliku veesilmaga, olles tõeline püsilillede paradiis. Aia uhkuseks on suur päevaliiliate ja flokside kollektsioon. Floksid on aia vaieldamatud pärlid. Traditsiooniline floksinäitus, mida näeb iga aasta augusti esimesel nädalavahetusel on toonud talule tuntust nii Eestis kui välismaal.

Külasta Nõrga talu iluaed kodulehekülge

Soomaa Rahvuspark on loodud suurte rabamassiivide kaitseks, siin asub koguni viis suurt raba. Räätsamatk on parim viis kauni rabamaastikuga tutvumiseks ja seda aastaringselt! Matkame räätsadega Eesti suurimas rabas- Kuresoo rabas. 

Külasta Seikle Vabaks räätsamatk Soomaal kodulehekülge

Parim viis valgetest suveöödest osa saada on matkama minnes. Öine kanuumatk on soojade suveööde eksootika. Pimedas paistavad asjad teistmoodi, kõiki ei näe, osasid võib ainult kuulda või lihtsalt ette kujutada. Öömatka juhivad kogenud kohalikud giidid, kanuumatk kulgeb rahuliku vooluga Raudna jõel (3 tundi).

Külasta Soomaa.com öist kanuumatka kodulehekülge

Kaevandi Aed on Kaevandi talust välja kasvanud pereettevõte. Asume Vastemõisa asula piiril kuhu Viljandist toob asfalttee. Suure-Jaani vald tunnistas 2010 aastal Kaevandi talu kaunimaks tootmistaluks ja aastal 2019 auhindas Vabariigi President ‘Kaunis Eesti Kodu’ konkursil. Meie aed paneb rõhku tuntud talulillede (hostad, floksid, pojengid) kasvatamisele. Igal aastal oleme katsetanud midagi uut.

Külasta Kaevandi aed kodulehekülge

Istikute kasvatus ja müük. Kujundame, rajame ja hooldame haljasalasid. Aiandis avatud müügiplats, kus pakume viljapuid, tomatitaimi, suvelilli, viinapuid.

Külasta Rohekalda aiandi kodulehekülge

Asume Suure-Jaanis ja ootame teid enda juurde sööma.

Külasta Arturi juures kodulehekülge

Meie uisuväljak on suurepärane võimalus terve pere või reisigrupiga aega veeta ja seda ilmast sõltumata. Peale uisutamise ja hokimängu mängimise  200 m2 parafiinikattega uisuväljakul, saate tegeleda ka paljude muude asjadega: sõita väntadega kartautodega või mängida koroonat, lauajalgpalli jt lauamänge. Lastele on olemas batuut ja lego klotsidega mängunurk.

Külasta Parafiinikattega uisuväljak Võhmas kodulehekülge

Karuskose ajalooline suitsusaun asub Soomaa rahvuspargi südames, rabade ja metsadega ääristatud Raudna jõe ääres. See suitsusaun on erakordse asukohaga – otse jõeluhal iidse tamme all. Hoone on näinud suurt tulvavett ja tulekahju ning on ilmselt üks Eesti pildistatumaid saunu, kus ka kunagi samakat aeti.

Külasta Karuskose suitsusaun Soomaal kodulehekülge

Viljandimaal asuv Suure-Jaani Tervisekoja Veekeskus on saanud inspiratsiooni
Soomaa viiendast aastaajast, rabamaastikust, puhtast loodusest ja tervislikkusega kaasas käivast heaolust. Veekeskusest avanevad vaated loodusele, lainelised basseinid ja looduslik värvilahendus loovad looduslähedase ja hubase õhkkonna.

Külasta Suure-Jaani veekeskuse kodulehekülge

Pakume Soome sauna, suitsusauna ja kümblustünni.

Külasta Vanaõue saunade kodulehekülge

Energia Öko-Spaa on kauni vaatega, Navesti jõe ääres asuv, 2012 aastal valminud moderne, 2 sauna, mullivanni, külmaveetünni ja privaatse väliterrassiga tervisekompleks.

Külasta Energia Öko-Spa kodulehekülge

Kivikangur kujutab kividest kuhjatud hauda, mille peatsis on suur rist. Risti jalamile põllukive kokku kandes meenutab Eesti rahvas Siberisse küüditatud omakseid. Iga eestlane, kelle lähedased nõukogude aegsete represseerimiste käigus kadunuks jäid, saab siin võimaluse sümboolse haua juures viibida ja lahkunuid mälestada.

Külasta Pilistvere kivikanguri kodulehekülge

Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks.

Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837. a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool – pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall.

1926.aastast tegutseb peahoones kool. Mõis on külastajale vaadeldav  väljaspoolt, sissepääs vaid ettetellimisel.

Külasta Lahmuse mõisa kodulehekülge

Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt tänapäevalgi.
Linnuse jalamile on püstitatud graniidist monument vabadusvõitlejate mälestuseks. Sealsamas leiad ka Muinas- Eesti aega tutvustava näituse.

Huvitav teada: Lembitu on esimene eestlane, keda ajalooürikutes nimepidi mainitud on.
Tule, jaluta ja tunneta meie ajaloo ja looduse väge!

Külasta Lõhavere Lembitu linnamäe kodulehekülge

Kirik on avatud palvuste, jumalateenistuste ja teiste väljakuulutatud ürituste ajal. Suvel on kirik teelistele avatud juunist septembrini. Teistel aegadel palume pöörduda koguduse õpetaja poole.

Külasta EELK Kõpu Peetri kiriku kodulehekülge

Kivikirik rajati 13. saj. teisel poolel Suure-Jaani ja Järvamaa kirikute eeskujul, millede järgi ehitati nii võlvitud kooriruum, pikihoone kui torn. 17.-18. saj. korduvalt purustatud kirik rekonstrueeriti ulatuslikult 1762.a. – seda meenutab aastaarv kiriku idaviilul. 1856. ehitatud tornkiiver hävis 1905.a. ning taastati 1990.

Huvitav teada:
* Siinset preestrit on mainitud ürikutes juba 1234.a.
* Pilistvere kirik on kõrgeima torniga maakirik Eestis.

Külasta EELK Pilistvere Andrease kiriku kodulehekülge

Olustvere mõis on üks täiuslikumalt säilinud mõisakomplekse Eestis! Juugendstiilis peahoonele lisaks väärivad tähelepanu valitsejamaja, punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning ait. Omapärane on metallist varikatuse ja vändaga kaev. Mõisasüdant ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Mõiskompleksi erinevates hoonetes on eksponeeritud linnutopiste, puuhobuste ja antiikmööbli kollektsioon. Avatud on käsitöö- ja villatuba, sepikoda, savikoda ja viinavabrik.

Külasta Olustvere mõisa kodulehekülge

Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum asub majas, mille ehitas Eesti ühe tuntuima heliloojate suguvõsa liige Hans Kapp, kes pärandas selle hiljem oma pojale Villemile. Seal kirjutas Villem Kapp suure osa oma heliloomingust. Muuseumi ekspositsioon tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut. Võimalik on tellida giiditeenust Suure-Jaaniga tutvumiseks ning kalmistu külastuseks.

Külasta Heliloojate Kappide Majamuuseumi kodulehekülge

Looduse keskel asuv helilooja Mart Saare majamuuseum paelub vaikuse, linnulaulu, uduste päikesetõusudega. Mart Saarele oli see paik muinasjuttude ja lapsepõlvemälestuste, laanehaldjate ning metsa salapära maa. Kauge ja eraklik paik sobib hästi linnakärast väsinud inimesele puhkuseks, loomeinimestele inspiratsiooni ammutamiseks, õpilastele teadmiste kinnitamiseks või lihtsalt mõnusaks äraolemiseks. Muuseumis saab tutvuda Mart Saare elu ja loominguga. Lisaks saab matkata 4,4 km pikkusel rabarajal või pidada piknikku.

Külasta Helilooja Mart Saare majamuuseumi kodulehekülge

Lahmuse mõisahoonest mõnisada meetrit edasi asub kauni paisjärve kaldal Lahmuse vesiveski. Siin on hästi säilinud veskiseadmed ja ümarvõlvidega viljakuivati. Veskis on interaktiivsed ekraanid, mis näitavad filme eksponeeritud veskikivide, kruubimasina ja püüli valtsveski tööd. Veski keldrikorrus on aga tehnikahuvilistele: siin on näha vesiveski turbiin, võlliülekanded ja tähelepanuväärne kolbmootor Deutz.

Külasta Lahmuse vesiveski muuseumi kodulehekülge

Selge ilma korral on võimalik läbi teleskoobi vaadata kuud, planeete ja udukogusid. Pilvise taeva korral võib jälgida kaasahaaravaid füüsika katseid ning vaadata suuri pilte universumist.

Tähetorn Orion on uudistamiseks kõigile. Huvilised saavad näha ja osaleda meeldejäävates füüsika katsetes ning avastada teadmiste huvitavat maailma.

Külasta Tähetorn Orioni kodulehekülge

13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. 19. sajandi lõpus sisustati hoone uusgooti stiilis, paigaldati uus altar ja rõdud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep’a ratasrist aastast 1598 ja J.Köleri matusepärjad aastast 1899. Altari kõrval on mälestusmärk 1800 langenud krahv Fersenile. Kirikus on 1937 valminud Kriisade kontsertorel, millel uhke prospekt aastast 1804.  

Külasta Suure-Jaani Johannese kiriku kodulehekülge

Kultuurimaja korraldab avalike üritusi ja asub 1940.aastal valminud omaaegses koolimajahoones. Maja nimetatakse ka Suure-Jaani Kondase majaks, sest tol ajal juhtis Suure-Jaani kooli Paul Kondas.

Külasta Suure-Jaani kultuurimaja kodulehekülge

Asub Reegoldi külas.

Külasta Paala rahvamaja kodulehekülge

Rahvamaja asutati 1986 ja asub Pilistvere külas.

Külasta Pilistvere rahvamaja kodulehekülge

Sürgavere asulas asuv kultuurimaja, mis astutati 1966. aastal.

Külasta Sürgavere kultuurimaja kodulehekülge

Külasta Vastemõisa rahvamaja kodulehekülge

Vaba Aja Keskuse tegevuse eesmärgiks on luua vaba aja veetmise võimalused Võhma piirkonna elanikele.

Külasta Võhma vaba aja keskuse kodulehekülge

Johann Köleri kodukoht – muuseum

Külasta Lubjassaaare talumuuseumi kodulehekülge

Külasta Suure-Jaani noortekeskuse kodulehekülge

Puhkemajas on võimalik korraldada sünnipäevasid, juubeleid, pulmi, firmapidusid, kokkutulekuid kuni 80-le inimesele.

Puhkemaja sisaldab endas kolme saali: 50-kohalist kaminasaali, 30-kohalist seminarisaali, väikest kaminasaali, WC-d, sauna ja suurt terrassi trepiga ujumissillale. Terrassil on katusealune kuni 200-le inimesele.

Külasta Venivere puhkeküla kodulehekülge

Vanaõue puhkekeskus on rahulikus looduses ning kauni Navesti jõe kõrval asuv puhkekeskuse kompleks, pakkudes peamiselt majutust ning seal kõrval hulk erinevaid tegevusi nii väiksematele kui ka suurematele gruppidele.

Külasta Vanaõue Puhkekeskuse kodulehekülge

Energia talu, asub kauni Navesti jõe ääres, kus Teie mõnusa puhkuse teevad meeldejäävaks energiast ja elujõust pakatav pererahvas, lahked ja südamlikud klienditeenindajad, pakkudes Teile rahu ja vaikust ravimtaimede maailmas. Teie mõnusaks puhkuseks on olemas terviserajad, teemaja vaatetorniga, tervislik toit ja taimeteed. Energia talus on looduspäraselt kasvatatud ravimtaimed, linnulaul, looduslik mullivann, seminarikeskus ja öko-spa.

Külasta Energia talu kodulehekülge

Suure-Jaanis ootab Sind retrohõngulises Vanas Postimajas hubane majutus. Majutame 5 numbritoas kuni 14 inimest. Köögi kasutamise võimalus. Rendime ruume ka seminarideks ja koosviibimisteks. Siseõues on terass, telgiplats ja parkla sh ka karavanidele.

Külasta Vana Postimaja kodulehekülge

Siin oodatakse teid alati ja võetakse hästi vastu! Tulge kindlasti koos sõprade ja perega! Majutus, toitlustus, sportimisvõimalused (squash, jõusaal, võrkpall, jalgpall, saalijalgpall, korvpall, tennis, sulgpall, kergejõustik). Suitsusaun, soomesaunad, järve- ja tiigimõnud, matka- ja suusarajad. Imeline loodus ja palju muud põnevat ​ning huvitavat ootab teid ees.

Külasta Tääksi Puhkemaja kodulehekülge

Suurepärane puhkekeskus Viljandimaal, kus korraldada rõõmsaid koosviibimisi ning koguda elamusi adrenaliinirohketest või hoopis rahu ja lõõgastust pakkuvatest tegevustest. Meid iseloomustavad kvaliteet, paindlikkus ja privaatsus. Teenuste hulk hõlmab majutust, peo- ja seminariruumide renti, ürituste korraldamist, erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi ning sauna.

Külasta Junsi Puhkekeskuse kodulehekülge

Asub looduskaunis kohas Soomaa servas, Viljandist 18km ja Suure-Jaanist 7km kaugusel. Külalistemaja pakub majutusteenust, seminaride, sünnipäevade, pulmade, peiede, suvepäevade ja laagrite korraldamise võimalust. Külalistemajas on kolme erineva suurusega saalid, saunakompleks ja toad majutamiseks.

Külasta Kildu Külalistemaja kodulehekülge

Viljandi metsade vahel asub rustikaalne Raistiko Talu. Viljandist ning Soomaalt vaid 15 min kaugusel. Reheelamus 3 magamistuba- ööbimine kun 8 inimesele (kaks tuba laia voodiga, üks tuba kahe ühese voodiga ning laiendav päevavoodi elutoas), 2 dušširuumi, taluköök.

Külasta Raistiko Talu- puhkemaja kodulehekülge

Allika-Löövi talu on minu vana-vanaisa talu ja see on põlvest-põlve olnud meie suguvõsa kokkusaamise ja kaunite hetkede nautimise koht. See koht on minu jaoks väga kallis ja südamelähedane, olen veetnud siin kogu oma lapsepõlve. Alates 2010. a. korraldasime maakodus erinevaid koolitusi (jooga, väetants, tantra, vabastav hingamine, tango, maalimine, bio-energeetika, massaaz, meditatsioon). Olen pakkunud majutust ja aidanud inimestel muuta oma elu õnnelikumaks ja kaunimaks.  /Markus Seppius/

Külasta Allika-Löövi talu kodulehekülge

Kõrtsitalu külalistemaja asub Soomaa rahvuspargi väravas, Viljandi ja Pärnu vahel, Kõpus.
Külalistemaja pakub majutust ja sauna, võimalused puhkamiseks pere või sõpruskonnaga ja seminaride ning koolituste korraldust. Õuealal on laste mänguväljak, grillimaja ning telkimisvõimalus.

Külasta Kõrtsitalu Külalistemaja kodulehekülge

Asume Viljandist 15 km kaugusel. Pakume majutust kokku kuni seitsmele inimesele, kuid terassi peal mahub lahedalt olema ka 15-20 inimest. Kohapeal on võimalik nii ujuda, paadi või vesirattaga sõita, kui ka kala püüda, minna jalutama loodusesse ning miks mitte teha ka trippe lähedal asuvasse Soomaa Rahvusparki.

Külasta Tammeveski Puhkemaja kodulehekülge

Reimani puhkekompleks hõlmab endas piki looduslikult kauni Kõpu jõe kallast paiknevat ja kokku ca 40 ha suurust ala, kus jagub tegevusi nii seikluseotsijatele, loodusesõpradele kui ka lihtsalt puhkajatele. Puhkekeskus asub Soomaa Rahvuspargi lõunaservas Kõpu jõe ääres ja vaid 15 km kaugusel Viljandist. Reimani Puhkekeskus on mõeldud just Teie sünnipäeva, kokkutuleku, seminari, asutusepeo, suve- ja talvepäevade läbiviimiseks kui ka korraldamiseks.

Külasta Reimani Puhkekeskuse kodulehekülge

Puhkeküla on sobiv koht ettevõtete suvepäevade korraldamiseks, võimalus pidada ka sünnipäevi, pulmi ja muid väiksemaid üritusi. Pakume kvaliteetset teenust, paindlikku hinda ja sellega kaasaskäivat korrektset teenindust. Ürituse kordaminekuks on lisaks korrektselt haljastatud suurele muruplatsile rajatud suitsusaun, soomesaun, tiik, palkaidad, laululava koos varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplatsid, grillialused ja avar telkimise plats.

Külasta Pärna Puhkeküla kodulehekülge