Kultuur ja ajalugu

KULTUUR JA AJALUGU PÕHJA-SAKALAS

Põhja-Sakala vald on Kesk-Eesti kultuuri ja ajaloo sündmuste häll. Siit leiad ajalooliste ja kultuurilooliste sündmuste ning tegelaste jälgi ja mälestisi, aga saad osa ka tänapäeva elavast kultuurielust, olgu selleks Suure-Jaani Muusikafestival või PizzaFest Kõpus.

AVASTA KULTUURI- JA AJALOOPAIKU

Pilistvere kivikangur

Kividest kuhjatud sümboolne haud suure ristiga mälestab Siberisse küüditatud ja nõukogude repressioonide käigus kadunuks jäänud inimesi.

Risti jalamile toodud põllukivid annavad lähedastele võimaluse viibida mälestuspaigas ja meenutada lahkunuid.

Lahmuse mõis

Lahmuse mõisa rajajaks oli Alexander Trojanowski, kelle järgi on seda vanades dokumentides nimetatud ka Trojanowski mõisaks. Mõisasüdant ilmestab Lõhavere oja paisutatud veskijärv.

1837. aastal püstitatud hilisklassitsistlik härrastemaja ja seda ümbritsevad ajaloolised hooned, sealhulgas kuuele sambale toetuv tall, moodustavad omanäolise ansambli.

Peahoones tegutseb alates 1926. aastast kool. Mõis on väljast vaadeldav, sisse pääseb ettetellimisel.

Lõhavere Lembitu linnamägi

12. sajandi lõpul rajatud linnus kannab muinaseestlaste vanema Lembitu nime. Metsaga ümbritsetud järskude nõlvadega linnusemägi oli kasutusel ligikaudu 20 aastat.

Linnuse jalamil paikneb vabadusvõitlejate graniitmonument ning Muinas-Eesti aega tutvustav näitus. Lembitut peetakse esimeseks eestlaseks, keda ajalooürikutes nimepidi mainitakse.

EELK Kõpu Peetri kirik

Kirik on avatud palvuste, jumalateenistuste ja teiste väljakuulutatud sündmuste ajal.

Juunist septembrini on kirik suvel ka teelistele avatud. Muudel aegadel palutakse külastus kokku leppida koguduse õpetajaga.

EELK Pilistvere Andrease kirik

13. sajandi teisel poolel rajatud kivikirik on sajandite jooksul korduvalt kannatada saanud ja taastatud. Ulatuslik ümberehitus toimus 1762. aastal, praegune tornikiiver taastati 1990. aastal.

Pilistvere preestrit on ürikutes mainitud juba 1234. aastal. Pilistvere kirikut tuntakse Eesti kõrgeima torniga maakirikuna.

Olustvere mõis

Üks paremini säilinud mõisakomplekse Eestis. Juugendstiilis peahoone kõrval tasub märgata valitsejamaja, punastest tellistest karjaõue, meiereid, viinavabrikut, aita ja omanäolist kaevu.

Mõisasüdant ümbritsevad inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Erinevates hoonetes saab tutvuda kollektsioonidega ning käsitöö-, villa-, sepa- ja savitööga.

Heliloojate Kappide Majamuuseum

1971. aastal asutatud muuseum asub majas, mille ehitas heliloojate suguvõsa liige Hans Kapp ja pärandas oma pojale Villemile. Just siin kirjutas Villem Kapp suure osa oma loomingust.

Ekspositsioon tutvustab Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ning loomingut. Võimalik on tellida ka giiditeenust Suure-Jaani ja kalmistuga tutvumiseks.

Helilooja Mart Saare majamuuseum

Looduse ja metsavaikuse keskel asuv muuseum tutvustab Mart Saare elu ning loomingut. Paik pakub võimalust puhata linnakärast, ammutada inspiratsiooni või kinnistada muusikaloolisi teadmisi.

Muuseumikülastuse kõrvale sobib 4,4 km pikkune rabarada ja piknik looduses.

Lahmuse vesiveski muuseum

Lahmuse mõisa lähedal paisjärve ääres asuvas veskis on säilinud ajaloolised veskiseadmed ja ümarvõlvidega viljakuivati.

Interaktiivsed ekraanid tutvustavad veskikivide, kruubimasina ja valtsveski tööd. Keldrikorrusel saab näha turbiini, võlliülekandeid ja Deutzi kolbmootorit.

Tähetorn Orion

Selge ilmaga saab teleskoobiga vaadelda Kuud, planeete ja udukogusid. Pilvisel õhtul pakuvad avastamisrõõmu füüsikakatsed ning suureformaadilised pildid universumist.

Tähetorn ootab uudistama kõiki kosmose- ja teadushuvilisi.

Suure-Jaani Johannese kirik

13. sajandil rajatud kirik kuulub Viljandimaa vanemate keskaegsete kirikute hulka. Hoone on läbi sajandite korduvalt hävinud ja taastatud ning 19. sajandi lõpus kujundati see uusgooti stiilis.

Kirikus saab näha 1598. aastast pärinevat ratasristi, Johann Köleri matusepärgi, krahv Ferseni mälestusmärki ning 1937. aastal valminud Kriisade kontsertorelit.

Suure-Jaani kultuurimaja

1940. aastal valminud endises koolimajahoones tegutsev kultuurimaja korraldab avalikke kultuurisündmusi.

Maja tuntakse ka Kondase majana, sest kooli juhtis omal ajal Paul Kondas.

Paala rahvamaja

Paala rahvamaja asub Põhja-Sakala vallas Reegoldi külas.

Pilistvere rahvamaja

1986. aastal asutatud rahvamaja asub Pilistvere külas.

Sürgavere kultuurimaja

Sürgavere asulas tegutsev kultuurimaja asutati 1966. aastal.

Vastemõisa rahvamaja

Vastemõisa rahvamaja kohta leiad lisateavet selle veebilehelt.

Võhma Vaba Aja Keskus

Võhma Vaba Aja Keskuse eesmärk on luua Võhma piirkonna elanikele võimalusi sisukaks vaba aja veetmiseks.

Lubjassaare talumuuseum

Kunstnik Johann Köleri kodukohta tutvustav talumuuseum.

Suure-Jaani noortekeskus

Suure-Jaani noortekeskuse kohta leiad lähemat infot selle veebilehelt.

Külastusajad ja -tingimused võivad erineda. Täpsema info leiad iga paiga või asutuse veebilehelt.