Kivikangur kujutab kividest kuhjatud hauda, mille peatsis on suur rist. Risti jalamile põllukive kokku kandes meenutab Eesti rahvas Siberisse küüditatud omakseid. Iga eestlane, kelle lähedased nõukogude aegsete represseerimiste käigus kadunuks jäid, saab siin võimaluse sümboolse haua juures viibida ja lahkunuid mälestada.
Kultuur ja ajalugu
Põhja-Sakala vald on Kesk-Eesti kultuuri ja ajaloo sündmuste häll. Siit leiad ajalooliste ja kultuurilooliste sündmuste ja tegelaste jalajälgi ning mälestisi, kuid samas saad osa tänapäeva eredast kultuurielust, olgu see siis Suure-Jaani Muusikafestival või PizzaFest Kõpus.
Pilistvere kivikangur
Lahmuse mõis
Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks.
Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837. a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool – pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall.
1926.aastast tegutseb peahoones kool. Mõis on külastajale vaadeldav väljaspoolt, sissepääs vaid ettetellimisel.
Lõhavere Lembitu linnamägi
Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt tänapäevalgi.
Linnuse jalamile on püstitatud graniidist monument vabadusvõitlejate mälestuseks. Sealsamas leiad ka Muinas- Eesti aega tutvustava näituse.
Huvitav teada: Lembitu on esimene eestlane, keda ajalooürikutes nimepidi mainitud on.
Tule, jaluta ja tunneta meie ajaloo ja looduse väge!
EELK Kõpu Peetri kirik
Kirik on avatud palvuste, jumalateenistuste ja teiste väljakuulutatud ürituste ajal. Suvel on kirik teelistele avatud juunist septembrini. Teistel aegadel palume pöörduda koguduse õpetaja poole.
EELK Pilistvere Andrease kirik
Kivikirik rajati 13. saj. teisel poolel Suure-Jaani ja Järvamaa kirikute eeskujul, millede järgi ehitati nii võlvitud kooriruum, pikihoone kui torn. 17.-18. saj. korduvalt purustatud kirik rekonstrueeriti ulatuslikult 1762.a. – seda meenutab aastaarv kiriku idaviilul. 1856. ehitatud tornkiiver hävis 1905.a. ning taastati 1990.
Huvitav teada:
* Siinset preestrit on mainitud ürikutes juba 1234.a.
* Pilistvere kirik on kõrgeima torniga maakirik Eestis.
Olustvere mõis
Olustvere mõis on üks täiuslikumalt säilinud mõisakomplekse Eestis! Juugendstiilis peahoonele lisaks väärivad tähelepanu valitsejamaja, punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning ait. Omapärane on metallist varikatuse ja vändaga kaev. Mõisasüdant ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Mõiskompleksi erinevates hoonetes on eksponeeritud linnutopiste, puuhobuste ja antiikmööbli kollektsioon. Avatud on käsitöö- ja villatuba, sepikoda, savikoda ja viinavabrik.
Heliloojate Kappide Majamuuseum
Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum asub majas, mille ehitas Eesti ühe tuntuima heliloojate suguvõsa liige Hans Kapp, kes pärandas selle hiljem oma pojale Villemile. Seal kirjutas Villem Kapp suure osa oma heliloomingust. Muuseumi ekspositsioon tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut. Võimalik on tellida giiditeenust Suure-Jaaniga tutvumiseks ning kalmistu külastuseks.
Helilooja Mart Saare majamuuseum
Looduse keskel asuv helilooja Mart Saare majamuuseum paelub vaikuse, linnulaulu, uduste päikesetõusudega. Mart Saarele oli see paik muinasjuttude ja lapsepõlvemälestuste, laanehaldjate ning metsa salapära maa. Kauge ja eraklik paik sobib hästi linnakärast väsinud inimesele puhkuseks, loomeinimestele inspiratsiooni ammutamiseks, õpilastele teadmiste kinnitamiseks või lihtsalt mõnusaks äraolemiseks. Muuseumis saab tutvuda Mart Saare elu ja loominguga. Lisaks saab matkata 4,4 km pikkusel rabarajal või pidada piknikku.
Lahmuse vesiveski muuseum
Lahmuse mõisahoonest mõnisada meetrit edasi asub kauni paisjärve kaldal Lahmuse vesiveski. Siin on hästi säilinud veskiseadmed ja ümarvõlvidega viljakuivati. Veskis on interaktiivsed ekraanid, mis näitavad filme eksponeeritud veskikivide, kruubimasina ja püüli valtsveski tööd. Veski keldrikorrus on aga tehnikahuvilistele: siin on näha vesiveski turbiin, võlliülekanded ja tähelepanuväärne kolbmootor Deutz.
Tähetorn Orion
Selge ilma korral on võimalik läbi teleskoobi vaadata kuud, planeete ja udukogusid. Pilvise taeva korral võib jälgida kaasahaaravaid füüsika katseid ning vaadata suuri pilte universumist.
Tähetorn Orion on uudistamiseks kõigile. Huvilised saavad näha ja osaleda meeldejäävates füüsika katsetes ning avastada teadmiste huvitavat maailma.
Suure-Jaani Johannese kirik
13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. 19. sajandi lõpus sisustati hoone uusgooti stiilis, paigaldati uus altar ja rõdud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep’a ratasrist aastast 1598 ja J.Köleri matusepärjad aastast 1899. Altari kõrval on mälestusmärk 1800 langenud krahv Fersenile. Kirikus on 1937 valminud Kriisade kontsertorel, millel uhke prospekt aastast 1804.
Suure-Jaani kultuurimaja
Kultuurimaja korraldab avalike üritusi ja asub 1940.aastal valminud omaaegses koolimajahoones. Maja nimetatakse ka Suure-Jaani Kondase majaks, sest tol ajal juhtis Suure-Jaani kooli Paul Kondas.
Paala rahvamaja
Asub Reegoldi külas.
Pilistvere rahvamaja
Rahvamaja asutati 1986 ja asub Pilistvere külas.
Sürgavere kultuurimaja
Sürgavere asulas asuv kultuurimaja, mis astutati 1966. aastal.
Vastemõisa rahvamaja
Võhma vaba aja keskus
Vaba Aja Keskuse tegevuse eesmärgiks on luua vaba aja veetmise võimalused Võhma piirkonna elanikele.
Lubjassaaare talumuuseum
Johann Köleri kodukoht – muuseum